Kavatsesin alustada seda juttu teatega, et punane sõstar on alahinnatud mari. Aga vahepeal on minuni vaikselt jõudnud arusaam, et praeguseks on tegu hoopis haruldase et mitte öelda eksklusiivse marjaga, mida ei kasutata kondiitrikunstis väga vähe mitte sellepärast, et keegi teda ei hindaks, vaid lihtsalt punast sõstart moodsatesse aedadesse vist enam ei istutatagi. 

Mäletan, kuidas aastaid tagasi irvitasin, et Stockmannis müüdi punaseid sõstraid pisikeses karbikeses 10 eurot (või oli isegi rohkem) kilo. Punane sõstar - see on ju täielik rämpsmari, millest saab ainult mõttetut mahla, mida keegi ei joo. Üks hirmus hapu mari, mida ei taha ei süüa ega oska sellega ka õieti midagi muud peale hakata.

Muidugi, meie hiiglaslikus koduaias kasvas kümneid ja kümneid punase sõstra põõsaid. Oli ka musti sõstraid ja tikreid ning isegi valgeid sõstraid, kuid punaseid vähemalt tundus olevat kaugelt kõige rohkem. Vanaema ja vanaisa olid sellise aia omal ajal rajanud plaaniga marju kokkuostu müüa (ehk siis väike äri) ja tõesti see neil ka nii toimis, kuid aegadeks mida mina mäletan, olid kokkuostuhinnad naeruväärselt madalad. Sellest hoolimata toimus igal suvel lõputu marjakorjamine. Kui kokkuostmine väikekasvatajatelt hoopis ära lõppes, polnudki nende marjadega enam õieti midagi teha (õuntega oli muidugi sama). Põhiline, mida neist oma tarbeks valmistati, oli mahl, aga ega seda ka lapsed suuremaks saades enam ei joonud. Moosi tehti ka, see oli smauti hapu ja marjakestasid täis. Ja muidugi kästi meil lastel alailma aeda marju sööma minna....

Vot aga oleks nüüd aed... seda suurt aeda, kus oli ridade kaupa õunapuid ja nende vahel sõstrapõõsad, meil alates sellest kevadest enam ei ole. Meenutuseks saab veel vaadata, kuidas tippkokk Angelica Udeküll eelmisel suvel koos mu emaga meie aias marmelaadi jaoks punaseid sõstraid korjas.

Nüüd ostan kookide jaoks marju enamasti turult ja näen, et punaseid sõstraid täitsa müüakse, nii Eesti, Leedu kui Poola päritolu. Siiamaani tundub imelik neid osta - oli neid ju kunagi nii palju, suurte korvide viisi marju, punased nagu rubiinid.

Minu arust meil koduspunaseid sõstraid koogi sees ei kasutatud. Isegi sellisest omaaegsest kohvikukoogist sain teadlikuks alles hiljuti. Ei kasuta seda kookides ka praegu kuigi palju. Haapsalus Wiigi kohvikus avaldas mulle muljet, kuidas šokolaadi fondanti oli kaunistatud lisaks vaarikatele ka punaste sõstardega - midagi taolist näeb restoranides väga harva.

Mulle endale tundub nüüdseks, et punane sõstar pakub kookides isegi rohkem võimalusi kui näiteks must sõstar. Ja eks otsides leiab muidugi ka retsepte. Parim kaaslane on hapule ikka midagi väga magusat, näiteks valge šokolaad või martsipan.

• 125g võid
• 200g valget šokolaadi
• 200g jahu
• 1,5 tl küpsetuspulbrit
• 3 muna
• 1 tl vanilliekstrakti
• 75g kookoshelbeid
• 150g suhkrut
• 200g punaseid sõstraid (ei oskagi täpselt öelda kogust, ikka marjane peab olema)

Pane ahi 200 C juude sooja. Võta poole ahjuplaadi suurune kandiline vorm ja vooderda see küpsetuspaberiga. Tükelda šokolaad. Sulata madalal kuumusel või. Võta tulelt ja sega hulka ¾ šokolaadist. Haki ülejäänud šokolaad väiksemaks. Sega kuivained k.a suhkur omavahel. Vispelda kausis lahti munad, lisa vanill ja pisut jahtunud või-šokolaadisegu. Lisa kuivained ja sega nii palju kui minimaalselt vajalik. Sega hulka marjad ja ülejäänud šokolaad. Osa marju raputa ka koogi peale. Küpseta 20-30 minutit - nagu brownie puhul ei tohiks ka siin kooki kuivaks küpsetada. Lase enne lõikamist jahtuda.